Kuidas on tegelik olukord mürgiste madude ja ämblikega Austraalias
Austraalia on koduks nii mõnelegi maailma kõige mürgisemale maole. Nimelt leidub seal 12 erinevat äärmiselt mürgist madude liiki. Nii mõnigi neist võib olla surmav. Ka ämblike maailm Down Underis on üsnagi mitmekesine. Kuid milline on tegelik olukord ämblike ja madudega igapäevaelus, kus selliseid elajaid leiduda võib ning kuidas end nende eest kaitsta?
Mida järgida ja milliste madudega võib kokkupuuteid oodata
Suurem enamus madusid eelistab siiski inimeste teelt hoiduda. Sama käib ka mao rünnakute kohta- kui neil on vähegi võimalik, siis proovivad nad inimeste ründamist vältida. Nad kardavad meid sama palju kui meie neid. Kuid paratamatu on, et tekib olukordi, kus need teed võivad ristuda. Oluline on olla teadlik ümbritsevast keskkonnast ning järgida kohalike nõuandeid.
Olulisemad soovitused on näiteks- kõrges rohus kanda kinniseid jalatseid ja kui võimalik, siis tundmatus kohas mitte kõrge rohu sisse üldse ronida; saapaid mitte välja jätta või siis alati enne saabaste jalga panemist saapad tühjaks raputada; matkaradadelt mitte kõrvale põigata, sest maod pigem hoiduvad aladest kus võib inimesi kohata. Madudele meeldib ennast peita ka igasugustesse anumatesse nagu ämbrid, kastid ja muud anumad, mille all on kena soe. Seetõttu soovitatakse mitte agaralt minna liigutama esemeid mille all võib peituda mõni tore roomaja.
Peamised maod millega võib kokkupuuteid tekkida, on pruunmaod, puumaod ja püütonid. Kuid reeglina on see täielik müüt, et maod ootavad sind igal sammul nii kui Austraalia pinda puutud. Ka linnapiirkonades võib muidugi ette tulla, et kohtad madusid, kuid see võimalus on ikkagi üsna väike, sest nad pigem hoiavad omaette. Kui puumaod ja püütonid on inimestele täiesti ohutud, siis pruunmaoga tuleks kokkupuudet igal juhul vältida. Nimelt on pruunmadu üks mürgisemaid. Mürgisemad maod, kes on ka agressiivsed ning kellest kindlasti eemale hoida, on näiteks rannikuitaipaan.
Mida teha kui saad maolt hammustada? Koheselt tuleks kutsuda kiirabi või minna ise lähimasse tervishoiuasutusse. Hammustatud jäset ei tohi mingil juhul liigutada ning nii utoopiline kui see ka ei tundu, siis jääma peab surmrahulikuks. Ärevusest hakkab kehas veri vaid kiiremini liikuma ning soodustab mürgi levikut.
Mõne kohaliku soovituseks oleks isegi täiesti surmvaikselt pikali viskamine ning sügavalt hingamine, lausa mediteerimine, sest mida rahulikum ja lõdvestunum sa oled, seda kauem võtab mürgi levik aega
Snake Bite First Aid Kit
Austraalias elades tasub endale soetada ka Maohammustuse komplekt (Australian Snake Bite First Aid Kit). Mis sellises komplektis leidub? Üldiselt on selles esmaabivahendid nagu steriilsed sidemed, desinfitseerimisvahendid, antiseptikud, maohammustuse rõhkside ja juhised kuidas maohammustuse korral esmaabi anda. Sellist komplekti saab osta näiteks First Aid Kit Australia lehelt. Kui oled korralik backpacker ning plaanid seigelda erinevates Austraalia nurkades, siis tasub selline komplekt endale kotti või autosse visata. Igaks kümneks juhuks.
Mõned humoorikad faktid ja lood madude kohta
- Madu vetsupotis: kujuta ette üllatust ühe residendi jaoks, kui tualetti minnes avastas ta oma vetsupotist püütoni. Püütonid on nimelt tuntud selles osa, et neile meeldib pugeda väga kitsastesse kohtadess kus on mugav ja soe. Nii et vahel tuleb isegi tualetti minnes enne kontrollida, et keegi ei ole sinust ette jõudnud
- Ette on tulnud ka olukordi, kus maod on end mugavalt sisse seadnud lennuki tiival. 2013.aastal leiti üks selline sõber Qantase lennuki tiivalt kui lennuk oli juba õhus
- 2021.aastal avastas üks Sydney naisterahvas, et 3 meetrine madu oli ennast Woolworths’i toidupoe letil mugavalt sisse seadnud
- 2023.aastal sõitis üks naisterahvas terve 1600 km Cairnsist Brisbane’i ning alles sihtkohta jõudes avastas ta, et tal oli tagumisel istmel olnud üks lisareisija, kes jänest sõitis ning sõiduraha ei maksnud
Kuidas on asjalood ämblikega?
Kui pilte vaadata, siis on tunne nagu läheksid kohtuma Harry Potteri tegelase Hagridi ämblikest koduloomadega. Kuid tegelikult olukord nii ull ei ole. Ämblikke on üle maailma igal pool ning sama nagu ka madudega, siis neid kohtumisi on võimalik vältida. Muidugi hunstmanid kasvavad Austraalias märkimisväärelt suuremaks kui Eestis, kuid nemad ei soovi meiega tegemist teha sama palju nagu meie nendega.
Ämblike vältimiseks kehtivad samad reeglid nagu madude vältimiseks ning oleks üsnagi totter minna ühte metsikut looma torkima. Do not try at home hulka kuulub kindlasti näiteks suurte huntsmanide torkimine, sest nad tõepoolest võivad hüpata ja liiguvad äärmiselt kiiresti. Nad ei ole küll murgised ja on tegelikult täiesti ohutud, kuid nende hammustus on ikkagi valus.
Austraalia mürgiseimate ämblike hulka kuuluvad näiteks Sydney lehter- võrkämblik (Sydney funnel-web spider) ja põhjamaa võrkämblik. Ohtlik ja raskeski nähtav on ka red belly black.
Väga levinud ämblik on raha-ämblik (Linyphiidae. Austraallased usuvad, et sellelt ämblikult hammustada saamine tähendab, et see inimene peaks saama suure rahasumma omanikuks. Tundub, et kõik ämblikud ei olegi nii pahad..
Austraalias on väga tavaline, et aastas korra tehakse majapidamises ka kahjuritõrjet ning see aitab ka soovimatud külalised ukse taha jätta. Kui kunagi peaks ette tulema, et saad ämblikult hammustada, siis alati tasub helistada kiirabisse või jällegi minna lähimasse tervishoiuasutusse. Kui madudega on lihtsam näha ja kirjedada, kes sind hammustas, siis ämblikega on see veidi raskem. Olenemata sellest, et paljud ämblikud ei ole mürgised, siis alati tasub koheselt otsida meditsiinilist abi.
