Austraaliasse

Jake Farra ja Merilin Taimre kirjutavad motivatsioonist Austraaliasse minekust. Postitus avab ühe uue vaatenurga, kui sul on ka Eestis hea töö, kaaslane, pole julgust või muud põhjused, mis võivad sinu otsust takistada.

Tänase seisuga oleme Austraalias olnud täpselt 1 aasta 1 kuu ja 2 nädalat. Selle ajaga oleme jõudnud päris palju teha. Esimese asjana siia tulles soetasime endale auto ja alustasime koheselt oma farmipäevade tegemisega. Maaelu elades saime juurde hulgaliselt kogemusi ja teadmisi. Eestis olles poleks ma vast kunagi ära õppinud erinevate traktorite käsitlemist ja lammaste pügamist. Nüüd elame Sydney kesklinnas ja ma teen tööd, mida olen alati armastanud – pildistamine.

Kes meie seiklustel on silma peal hoidnud, see teab, mida me oleme kogenud ja näinud. Kes aga sattus siia täna esimest korda võib meie blogi algusest peale lahti võtta ja kõigele oma silmadega kaasa elada.

Kui sa loed seda teksti ja mõtled, kas minna Austraaliasse või mitte, siis ma ütlen sulle, et MINE!
Sa ei kahetse seda.  Ma ei tea kedagi, mitte kedagi, kes oleks kahetsenud siia tulekut. 0 inimest. Sa leiad endale lõputult põhjendusi miks mitte minna. Inimaju on selles suhtes imeline. Pigem hakka mõtlema, miks just minna. Ma kuulen selliseid vabandusi päris paljudelt, kes vaagivad mineku üle:

“Ma ei tea, mul on koolis vaja käia.” – Sa saad alati võtta aasta vabaks ja kool ei kao kuskile.  Merilin võttis aasta vabaks ja siin olles mõistis, et juura õppimine polegi tema jaoks. Ta avastas enda jaoks kokkamise ning on nüüd kümneid kordi õnnelikum kui juurat õppides.

“Mul on tüdruk/poiss ja tema ei taha minna.” – Kas sa elad enda elu või tema elu? Otsustad, et praegu ei lähe ning jääd oma partneriga kokku. Kui siis peaksite lahku minema, on kogu see aeg maha visatud. Elasid kellegi teise kepi järgi ja jätsid oma elu poolikuks. Mõttetu! Sul on üks elu, kasuta seda targalt.

Loe lõpuni Jake ja Merilini blogist, kus leiab palju teisigi põnevaid lugusid.