Austraaliasse

Enamike eestlaste jaoks on Austraaliasse ja Uus-Meremaale reisimine imeline kogemus – fantastilised rannad, meeldejäävad elamused ja uued tutvused. Kahjuks peab aga Välisministeerium igapäevaselt tegelema eestlastega, kes on välismaal olles vigastada saanud või haiglasse sattunud. Tihti tuleb tegeleda ka inimeste transpordiga tagasi kodumaale edasiseks raviks.

Juhtumid, kus inimesed pole kaetud tervisekindlustusega, võivad osutuda väga kulukaks ning kaasa tuua pikaajalised võlakohustused.

Haiglaravi, meditsiiniline evakueerimine või näiteks surmajuhtumi korral võib lahkunu kojutoomine olla väga kallis. Austraalias võib üks päev haiglas maksta ligi 7000 AUD ning meditsiiniline evakueerimine olenevalt asukohast 75 000$ kuni 95 000$,

Reisijad, kes ei ole kaetud kindlustusega, on isiklikult vastutavad meditsiini- ja nendega seotud kulutuste eest. On ka juhtumeid, kus pered on sunnitud maha müüma oma kodu, et tuua oma lähedasi tagasi Eestisse ravile. Selle artikli eesmärk ei ole kritiseerida reisimist, mis võib olla fantastiline kogemus, küll aga panna mõtlema reisikindlustuse ning ennekõike tervisekindlustuse peale.

Kui sa ei saa endale lubada reisikindlustust, siis sa ei saa endale lubada ka reisimist

Meie seisukoht on, kui sa ei saa endale lubada reisikindlustust, siis sa ei saa endale lubada ka reisimist. Õnnetused ning haigused ei hüüa tulles ning eriti sageli esineb neid just reisi ajal, kui ollakse aktiivsed, liigutakse palju ringi ning proovitakse uusi asju. Mõjutavateks faktoriteks on ka näiteks teistsugune keskkond, kus ohte ei osata ette näha. Samuti on näiteks Austraalia puhul ohuks mürgised maod, ämblikud, jellyfishid jms, mida Eestis ei esinegi.

Mida reisikindlustuse puhul silmas pidada?

Reisikindlustus võib katta kindlustusjuhtumeid nagu reisi ärajäämine, ravikulud, pagasi kahjustamine, vargus. Kõik oleneb sellest, mida reisikindlustusse valida.

Saame välja tuua järgnevad olulised asjad, mida silmas pidada:

1. Füüsilise töö risk – Austraaliasse minejatele ehk üks olulisemaid asju. Kindlustust ostes tuleb kontrollida, kas see sisaldab eraldi füüsilise töö riski, kuna selle puudumisel ei ole tööd tehes juhtunud õnnetused kaetud. Vahel on küll kindlustus tööandja poolne, kuid tihti tehakse tööd ka mustalt või ei ole tööandja kindlustust lihtsalt sõlminud. Ifi ja PZU noortekindlustuse pakett sisaldavad juba automaatselt füüsilise töö riski. Seega, kui plaanid Austraalias või Uus-Meremaal töötada, on see Sulle lausa kohustuslik!
2. Reisitõrkekindlustus – kuna Austraaliasse lendamine ei ole odav, võtavad paljud ka reisitõrkekindlustuse. Üldiselt on lennufirmad oma lendude ärajäämise puhul ise kohustatud sulle uue lennu leidma, kuid kui oled ostnud lennud näiteks eraldi piletitena, oled Sina ise vastutav selle eest, kas jõuad kõikidele lendudele. Näiteks, kui esimene lend peaks hilinema ja sa ei jõua järgmisele lennule, oled ise vastutav hilinemise eest ning lennufirma sulle lendu hüvitama ei pea. Kui sul aga on olemas reisikindlustus, siis see hüvitatakse. Samuti oled kaitstud selle vastu, kui sa ise näiteks haiguse tõttu lennule ei jõua.
3. Pagasikindlustus – pole midagi ebamugavamat, kui kaotsi läinud või hävinud pagas. Üldiselt on lennufirmadel kohustus pagasile tekitatud kahju korvata, kuid see võib võtta väga kaua aega ja kindlustustega käib asi palju kiiremini. Seetõttu on hea kindlustada vähemalt lendamise ajaks ka oma pagas. Kindlasti loe läbi pagasikindlustuse tingimused, et olla teadlik sellest, mida konkreetselt kindlustus katab.

Lisariskid – Palju uuritakse kas peab võtma lisariski kui tegeletakse tennise, jalgpalli, jooksmisega jms. Kindlustusandja seisukoht on, et lisariski pole vaja, kui sellega tegeletakse harrastuse korras. Küll aga läheb seda vaja teatud spordialade nagu surfi, raftingu jms puhul. Kindlasti tuleks aga seda kindlustusandjalt üle kontrollida.

Rohkem saad kindlustuse kohta teada siit

Austraalia noortekindlustus